Lipusõnastik

 

AHTRILIPP — laeva riiklikku kuuluvust näitav merelipp, mis heisatakse ahtrisse. Tsiviillaevastikul ja sõjalaevastikul on kummalgi oma ahtrilipp.

BANEER — keskaegse feodaali vapikujutisega püstkülikutaoline lahingulipp; esimene pärislipp, sest erinevalt piigilipust ei kuulunud baneer relva juurde.

FLÜÜGEL — väike vimpel laeva mastis tuule suuna määramiseks.

GONFALON — pühitsetud kirikulipp või lahingulipp, mille võttis püha reliikviana kaasa sõjakäigule minev valitseja. Confalon kinnitati vardale kirikulipu eeskujul ristpuuga.

GÜÜS — laeva, eelkõige sõjalaeva vöörilipp, mis heisatakse laevale sadamas. Sama lipp heisatakse ka merekindlustele. Kahe lipuväljaga lipul on güüsiks vardapoolne ülemine väli.

KAUBALAEVADE LIPP, ka tsiviillaevade lipp - heisatakse eralaeva (kaubalaeva, reisilaeva) ahtrisse kui riigi tunnus. Oma kujunduselt tavaliselt identne rahvuslipuga.

KUNINGALIPP — kuninga asukohta tähistav standart. Ka lahingulipp ja sõjalaevastiku lipp.

LAHINGULIPP — sõjaväeüksuse, kogu armee või väejuhi välilipp, tähistab lipu omaniku asukohta lahinguväljal.

LEHVIS — lipu välimine osa, umbes pool lipukanga pinnast, arvestades lipuvarda vastasküljest lipu keskpaiga poole.

LIPUKANGAS — lipu põhiline element, tavaliselt riidest lipuväli, millele on paigutatud selle lipu iseloomulikud sümbolid. Lipukangas võib olla unikaalne, s.t niisuguse kujundusega lippu on üks ning seda ei kopeerita (lahingulipp, ühingulipp), või tira eeritav (riigilipp, rahvuslipp).

LIPUMAST — statsionaarne puust, metallist või klaasplastikust mast lipu heiskamiseks õues. Lipu tõstmiseks, kinnitamiseks ja langetamiseks käsutatakse lipunööri. See heiskamis- ja langetamisviis pärineb laevadelt. LIPUVARRAS — lipu kandeelement, sümboliseeris algselt taevast ja maad ühendavat ilmapuud. Lipuvarras võib olla ühes tükis või lahtivõetav.

PENNON — keskajal odale või piigile kinnitatud vimpel.

PLAGU — lipu teine nimetus. Kahe väljaga lipul suurem lipuväli. Vt. GÜÜS.

RAHVUSLIPP — lipp, mida käsutavad eraisikud riiklike pühade või perekondlike sündmuste tähistamisel. Tavaliselt on rahvuslipp identne riigilipu ja kaubalaevade lipuga.

RIIGILIPP — riigiasutuse hoonele heisatav tähis ja riigi sümbol omamaistel või rahvusvahelistel üritustel. STANDART — väeosa, seltsi, ametiisiku vms esinduslipp; tavaliselt unikaalne ja valmistatud kallist materjalist. Peale lipukanga on sümboolse tähendusega ka vardaehis. Standart on kujunenud gonfalonist.

SÕJALAEVASTIKU LIPP — sõjalaevade ahtrisse heisatav riigitunnus, mis erineb riigilipust oma kujunduse või kuju poolest. Eesti sõjalaevastiku lipul on väike riigivapp ja väljalõigetega lehvis.

SÕJALIPP—vt. LAHINGULIPP. VAPILIPP — vapiga või vapikujunditega lipp.

VARDAEHIS — tavaliselt odaotsakujuline dekoratiivelement lipuvarda otsas. Standartide vardaehis dubleerib või täiendab lipukangal kujutatut.

VIMPEL — lehvise suunas kitsenev või kitsas pääsukesesabakujulise lehvisega lipp, mis dubleerib põhilipu värve või kujundeid. Levinud merelippude hulgas.

VÄEOSA LIPP — väeosa pühade traditsioonide sümbol, käsutatakse tänapäeval eelkõige pidulikel juhtudel. Kujunenud gonfalonist.